Väravavahi väljal murdunud vale simulatsiooni installimisviis ja kulude juhend

Väravapall on pallimäng, mille põhiobjektiks on vanurid. Seetõttu tuleb platsi ehitamisel lähtuda eakate füsioloogilistest omadustest, valida hea varjualuse, päikesepaisteliste, ohutus- ja drenaažitingimustega, parema haljastusega koht ning proovida luua hea keskkond liikumiseks, meelelahutuseks ja puhkamiseks.

Väravaväljaku standardsed nõuded:

1. Võistlusliin on 20-25 meetrit pikk ja 15-20 meetrit lai

2. Puhvervöönd on 1 m võistlusala mõlemalt küljelt (teeninduspiirkond jääb 1 m piiresse)

3. Abipind on rohkem kui 1 m mõlemast küljest väljaspool puhvertsooni (kasutatakse tulemustabeli ja põllupesa paigutamiseks).

4. Vastejoone ja piirijoone laius on 1-5cm.

5. Ilma abialadeta ala minimaalne suurus on 22m * 17m = 374m2.

6. Platsi minimaalne standardsuurus koos abipinnaga on 24m * 19m = 456m2.

7. Platsi servale seatakse 30 cm kõrgune ja 20-50 cm laiune palli tugisein. Siseseina fassaadile kleebitakse kunstmuru või muud elastsed materjalid, et seina kahjustav pall ei saaks seda kahjustada.

8. Eesmärk ja viimistluspost. Väljakul on kolm eesmärki ja üks finišipostitus. Värav on valmistatud ümarast metallist esemest läbimõõduga 1cm, kõrgusega 20cm (maapinnast) ja laiusega 22cm. Klemmipost on valmistatud ümarast lamedast metallist esemest, läbimõõduga 2cm, kõrgusega 20cm (arvestatud maapinnast) ja kindlalt põhja sisse naelutatud.

Kunstmuru paigaldamine väravaväljakule:

Esimene etapp: ehituse ettevalmistamine

1. Koos saidi tegeliku olukorraga vaadatakse üle joonised ja koostatakse paigutusplaan.

2. Kooskõlastada lepinguosalisega A, korraldada vajalikud alustamisprotseduurid ning avalikustada tehniline ja kvaliteedialane teave.

3. Ühendage ehitusvesi ja elekter ning enne alustamist tehke ettevalmistused.

II etapp: platsi rajamine

1. Vundamenti mõõdetakse ja kontrollitakse kohapeal ning kontrollitakse vastavalt osapoole A põhilistele vastuvõtmisandmetele. Ehitust saab alustada ainult siis, kui ehitusnõuded on täidetud. Kui vundament on kvalifitseerimata, esitatakse remondikava õigeaegselt parteile A.

2. Plats puhastatakse ja kõik vundamendil olevad kogused eemaldatakse, et kunstmuru sillutamise korral oleks alumine riie tasane ja tihedalt seotud.

Kolmas etapp: kunstmurukatte ehitusetapp

Kunstmurukatte kvaliteedi ja tasasuse tagamiseks, rahvusvaheliste eeskirjade nõuete täitmiseks ning kunstmuru kasutamise kvaliteedi ja välimuse tagamiseks tulevikus on kunstmurukatte järjekord järgmine:

1. Pange paika vastavalt jooniste nõuetele, leidke platsi vertikaalne ja horisontaalne telg, määrake platsi keskpunkt ja määrake saidi ümbritseva piiri asukoht.

2. Korraldage õlgrullid platsil jooniste järgi, ilma kahjustuste, vundamendi kokkupuute ja kortsudeta.

3. Laotage kunstmuru laiali, parkige see pooleks tunniks ja venitage looduslikusse asendisse ning alustage vuugi ühelt küljelt teisele vastavalt saidi pikale küljele. Ühise protsessi ajal pöörake tähelepanu liigeste positiivsetele ja negatiivsetele tingimustele, et tagada sama suund. Turba külgneva ülekattega osa lõikamiseks, prahi puhastamiseks ja ooterežiimi tegemiseks kasutage spetsiaalset lõikeriista.

4. Pange spetsiaalne vuugirihm turba vahelisele vundamendile ja kandke spetsiaalne liim. Liimi pealekandmisel tuleb see ühtlaselt peale kanda ja pärast kuivamist liimida. Liimühenduse lubatud vahe on 3 mm piires. Kui see ületab vahemikku, ilmuvad ilmsed liigesejäljed. Kõik rohelised muruosad on omavahel ühendatud.

4. etapp: joone joonistamine

Pärast rohelise turba paigaldamist lõigake turvas ja seadke 2 cm laiune valge joon, joondage rohi mõlemale küljele, kleepige see lindile, vajutage raskust vuugi tasandamiseks ja integreerige seejärel vuuk turba sidumiseks. Pärast kogu ühisprojekti valmimist tuleb mänguväljaku joonistusprojekt teostada ranges vastavuses projektijooniste ja partei A nõutud standarditega. Joone lõikamise ajal tuleb tähelepanu pöörata laiusele niidetud rohu ja valge rohu laiusest. Üldiselt ei tohi lõhe rohu laiuse ja valge rohu laiuse vahel ületada 3 mm ja tähelepanu tuleb pöörata niitmise sirgusele. Valge joone sidumisel on vaja liimi ühtlaselt harjata, et see püsiks püsivalt.

Viies etapp: kvartsliiva täitmise ehitusetapp

(vastavalt kunstmuru tihedusele määratakse kvartsliiva täitekogus. Suure tihedusega kunstmuru ei pea kvartsliivaga täitma.)

Pärast joonestusprojekti lõppu alustatakse liiva sissepritseprojektiga. Liiva sissepritse protsessis on vaja pöörata tähelepanu liiva sissepritse ühtlusele. Süstimismeetodiks on vertikaalne ja horisontaalne süstimine. Liiva sissepritse tavaline annus on 4 kg rohu seemiku ruutmeetri kohta ja liiva suurus on 0,4–0,8 mm. Liiva sissepritse ajal tuleb liiva sissepritse ühtluse tagamiseks kontrollida kiirust ja liiva tekkekiirust.

6. etapp: projekti lõppjärk

1. Joonistage ehitatud joonistena, sorteerige ehitusandmed, tehke ehituskokkuvõte ja koostage aktsepteerimisandmed.

2. Puhastage ala ja pidage aktsepteerimisküsimustes läbirääkimisi osapoolega A.